Prussakatest veel nii palju, et kui perenaine neid mainis siis jäin äärmiselt enesekindlaks ja teatasin, et ma kõigega harjunud kuna elasin Filipiinidel kergelt öeldes olematutes tingimustes. Ämblikud, prussakad, külm vesi ja eluohtlik elekter.... i got it. Mul oli isegi kopsikuga peldikupott eks. Ma olen tugev ja iseseisev naine.
Päris kiirelt hakkasin oma sõnu sööma. Kui see suur sarvedega mölakas mu poole lidus olin väga kiirelt jalgupidi köögilaual ja karjusin " Hanno tee midagi". Selle asemel, et prussakas loojakarja saata hakkas ta seda taga ajama ja LOOMULIKULT ei saanud seda kätte nii et paar korda sain veel sireenitada ja jalgupidi elamise otsas turnida. Külma veega pesemine ei ole ka just kingitus, aga selle elan üle kuigi palsamit on väga raske juustest välja saada eksole!!
Elektri ja igasuguste nuppudega on nii, et mul on luba näppida ainult ühte nuppu ja see on elutoas olev lamp. Igasugused kõlarid, konditsioneerid, makid jnejnejne on mulle keelatud, sest härra ei jõua nii palju sitta ära fixida mida ma ära lõhun või paigast ära ajan :D nii et lights on lights off.
Muidu on tore :D väga kumbki passis olevat sünniaastat ei tunnista. Vees ujume üksteise alt läbi ja vaatame kumb paremini krooli paneb. Jah meil on kõik tõesti pöörfi :D
Comments
Post a Comment